Kollageen

Kollageen on organismi peamine struktuurvalk, millest koosnevad suures osas nahk, luud, kõhred ja kõõlused. Valikus on kollageenilisandid eri vormides: pulber, kapslid, shotid, joogid ja batoonid , sealhulgas merekollageen ja hüdrolüüsitud kollageen ning C-vitamiini ja hüaluroonhappega valemid. Enne ostmist võrdle kollageeni kogust portsjonis, selle päritolu ja toote täielikku koostist.

Mis on hüdrolüüsitud kollageen?

Toidulisandites kasutatakse kõige sagedamini hüdrolüüsitud kollageeni ehk kollageenipeptiide. See on kollageen, mis on lõhustatud lühemateks fragmentideks. Erinevalt želatiinist, mida samuti saadakse kollageenist, ei tarretu hüdrolüüsitud kollageen ning lahustub ka külmas vees, mistõttu on seda mugav lisada jookidesse, kohvi või kokteilidesse.

Kas kollageenil on tõestatud kasu?

See on sage küsimus ja väärib ausat vastust. Kollageeni uuritakse aktiivselt, kuid kollageeni enda kohta ei ole EL-is praegu lubatud tervisealaseid väiteid naha, liigeste, juuste ega luude kohta.

C-vitamiinile on aga lubatud väide, et see aitab kaasa normaalsele kollageeni moodustumisele naha, kõhrede, luude, igemete, hammaste ja veresoonte normaalseks talitluseks. Seetõttu kombineeritakse kollageeni sageli C-vitamiiniga. C-vitamiini kohta saad lähemalt lugeda kategooriast C-vitamiin.

Kollageeni allikad: mere-, veise- ja muud kollageenid

  • Merekollageeni saadakse kalade nahast ja soomustest. Seda valivad sageli inimesed, kes ei söö veise- ega sealiha.
  • Veise- ja seakollageen on toidulisandites kõige levinumad allikad.
  • Kanakõhrest saadud kollageen sisaldab sageli II tüüpi kollageeni.

Allikas on alati märgitud pakendil. See on oluline kalaallergia puhul ning neile, kes järgivad kindlaid toitumispiiranguid.

Kollageeni tüübid

Organismis leidub mitut tüüpi kollageeni. Toidulisandites kohtab kõige sagedamini kolme:

  • I tüüp - organismis kõige levinum ning naha, luude ja kõõluste peamine kollageen;
  • II tüüp - kõhrekoe peamine kollageen;
  • III tüüp - esineb sageli koos I tüübiga nahas ja veresoontes.

Mere- ja veisekollageen sisaldavad peamiselt I tüüpi kollageeni, II tüüpi kollageeni saadakse tavaliselt kõhrest.

Vormid: pulber, kapslid, shotid ja joogid

Kõige suurem kollageenikogus portsjoni kohta on tavaliselt pulbrites ja shottides - kuni 10-15 g. Kapslitesse mahub kollageeni märksa vähem, sest ühe kapsli maht on piiratud. Kollageeni sisaldavad joogid, batoonid ja valgutooted on mugav viis saada kollageeni koos tavapärase toiduga. Kui jälgid suhkru tarbimist, vali tooted märkega „suhkruvaba”.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kissellis on kollageeni?

Ei, see on levinud segadus. Klassikalist kisselli paksendatakse tärklise, mitte kollageeniga. Kollageeni želatiini kujul leidub želees, süldis ja želatiiniga marmelaadis ning just tänu želatiinile need tarretuvad.

Kui palju kollageeni päevas võtta?

Järgi tootja soovitatud portsjonit. Enamikus toodetes jääb päevane kogus vahemikku 2,5-15 g. Vaata just kollageeni kogust portsjoni kohta, mitte ainult toote kogukaalu.

Kas kollageen võib asendada valgupulbrit?

Ei. Kollageen on küll valk, kuid mittetäielik valk, sest selles on väga vähe asendamatut aminohapet trüptofaani. Seetõttu ei asenda see tavalist valgupulbrit, vaid täiendab toidulauda.

Kas vegan kollageeni on olemas?

Päris kollageen on loomset päritolu. Tooted märkega „vegan collagen” ei sisalda tavaliselt kollageeni, vaid taimseid koostisosi ja vitamiine. Kontrolli koostist, kui see on sinu jaoks oluline.

Kes peaks arstiga nõu pidama?

Inimesed, kellel on allergia kala, mereandide või munade suhtes, sõltuvalt kollageeni allikast. Samuti tasub nõu pidada raseduse, imetamise, neeruhaiguste ja regulaarse ravimite kasutamise korral.