D-vitamiin

Miks räägitakse D-vitamiinist eriti sügisel ja talvel?

Inimese peamine D-vitamiini allikas ei ole toit, vaid nahk: vitamiini tekib ultraviolettkiirguse toimel. Eestis ja teistes Balti riikides on päike ligikaudu oktoobrist märtsini liiga madalal ning nahas sünteesitakse D-vitamiini väga vähe. Toidust saadakse seda samuti suhteliselt vähe: D-vitamiini leidub rasvases kalas, munakollases ja rikastatud toitudes. Seetõttu kasutatakse põhjamaades D-vitamiini sageli toidulisandina, eriti pimedal aastaajal.

Milleks D-vitamiini vaja on?

EL-is on D-vitamiinile lubatud järgmised tervisealased väited. D-vitamiin aitab kaasa:

• kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele ja kasutamisele;
• normaalse kaltsiumitaseme säilitamisele veres;
• luude ja hammaste normaalse seisundi ning lihaste normaalse talitluse säilitamisele;
• immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

Laste puhul on D-vitamiin vajalik luude normaalseks kasvuks ja arenguks.

Mida tähendavad IU, µg ja NRV etiketil?

D-vitamiini kogust märgitakse kahes ühikus: mikrogrammides (µg) ja rahvusvahelistes ühikutes (IU). Teisendamine on lihtne: 1 µg = 40 IU. Seega 25 µg on 1000 IU, 50 µg on 2000 IU ja 100 µg on 4000 IU.

NRV (Nutrient Reference Value) on EL-i märgistusel kasutatav võrdlusväärtus. D-vitamiini NRV on 5 µg ehk 200 IU. Seetõttu näitab 2000 IU sisaldav toode etiketil 1000% NRV. See ei tähenda, et annus ületaks ohutu koguse kümnekordselt: NRV on toodete võrdlemiseks mõeldud võrdlusväärtus, mitte ülempiir.

Ohutuse seisukohalt kasutatakse talutavat ülempiiri. EFSA on täiskasvanutele kehtestanud selleks 100 µg ehk 4000 IU päevas kõigist allikatest kokku. Laste puhul on piir madalam ja sõltub vanusest.

D3- või D2-vitamiin

Toidulisandites kasutatakse kõige sagedamini D3-vitamiini ehk kolekaltsiferooli - sama vormi, mis tekib nahas. D2-vitamiini ehk ergokaltsiferooli kasutatakse harvem ja peamiselt taimset päritolu toodetes. D3 võib olla loomset päritolu, näiteks lanoliinist, või vegan, näiteks samblikest. Kui päritolu on sinu jaoks oluline, kontrolli pakendit.

Kapslid, tabletid või tilgad

• Pehmekapslid - vitamiin on juba õlis lahustatud ning rasv aitab selle imendumisele kaasa.
• Tabletid - kompaktne formaat, mida on mugav pikemaajaliselt kasutada.
• Tilgad ja spreid - sobivad lastele ja neile, kes ei soovi tablette neelata. Annust on lihtne mõõta.
• Kombineeritud tooted - D-vitamiini kombineeritakse sageli K2-vitamiini, kaltsiumi või oomega-3-ga. D3 ja K2 kombinatsiooni kohta loe lähemalt kategooriast „K2-vitamiin”.

Korduma kippuvad küsimused

Milline D-vitamiini annus valida - 1000, 2000 või 4000 IU?

See sõltub sinu D-vitamiini tasemest, toitumisest ja aastaajast. Kõige kindlam viis on teha 25(OH)D vereanalüüs ja arutada tulemust arstiga. Ilma analüüsita järgi tootja soovitust ja ära ületa kõigist toidulisanditest kokku 4000 IU ehk 100 µg päevas.

Kuidas D-vitamiini võtta?

Koos rasva sisaldava toiduga, sest D-vitamiin on rasvlahustuv ja nii imendub see paremini. Kellaaeg ei ole määrav - olulisem on regulaarne kasutamine.

Kas lastele võib D-vitamiini anda?

Jah, lastele on eraldi tooted, kõige sagedamini tilkadena, vanusele vastava annusega. Annus tasub lastearstiga kooskõlastada, eriti imikute puhul.

Kes peaks enne kasutamist arstiga nõu pidama?

Neeruhaiguste, neerukivide, kõrge vere kaltsiumitaseme või sarkoidoosi korral, samuti diureetikumide ja teiste kaltsiumi ainevahetust mõjutavate ravimite kasutamisel. Kontrollimata suured D-vitamiini annused võivad põhjustada liigset kaltsiumisisaldust veres.

Teised vitamiinid leiad kategooriast Vitamiinid A-Z.