Randmesidemed
Randmetugi on lihtne treeningutarvik, mis võib märgatavalt muuta enesetunnet harjutuste ajal. Randmed töötavad kangi surumisel, kannavad keharaskust kätekõverdustes ja kätelseisudes ning osalevad igas tõmbes ja pallilöögis. Randmeside ümbritseb randmeliigest tihedalt ja aitab hoida rannet sirges ning loomulikus asendis, kui koormus suureneb. Selles kategoorias on randmetoed ja randmesidemed jõutreeninguks, CrossFitiks, võimlemiseks ja pallimängudeks: elastsed ja jäigemad, takjakinnituse ja pöidla-aasaga ning eri pikkuses.
2 toodet
Kellele ja millal on randmetuge vaja?
Randmetugesid kasutavad inimesed, kelle randmed töötavad suure koormuse all: jõusaalis treenijad, jõutõstjad, CrossFiti harrastajad, võimlejad, võrkpallurid, tennisistid ja korvpallurid. Jõutreeningus kasutatakse randmesidemeid kõige sagedamini lamades ja seistes surumisel, rööbaspuudel surumisel ning toengharjutustes, kus randmel on kalduvus tahapoole painduda. Pallimängudes võib tugi aidata kätt sagedaste kiirete liigutuste ajal kindlamana tunnetada.
Milliseid randmetugesid on olemas?
Randmetoed erinevad kasutusotstarbe poolest ja see on valimisel oluline.
- Fikseerivad - piiravad randme tahapoole paindumist ja aitavad hoida rannet küünarvarrega ühel joonel. Siia kuuluvad jõutreeningu randmesidemed.
- Kompressioontoed - istuvad tihedalt ümber käe, kuid piiravad liikumist vähe. Neid võib kasutada kogu treeningu vältel.
- Soojendavad - tavaliselt neopreenist. Need aitavad hoida randmeliigese ümbruse soojana ning sobivad soojenduseks või jahedasse treeningsaali.
- Universaalsed sporditoed - elastsed randmetoed ja randmepaelad pallimängudeks ning funktsionaalseks treeninguks.
- Taastusravi- ja operatsioonijärgsed toed - ortopeedilised tooted, sageli jäikade tugielementidega. Neid valitakse arsti soovitusel ja tavaliseks treeninguks need ei ole mõeldud.
Ka välimus võib olla erinev: ümber randme keritav side, elastne mansett või pikem sõrmedeta kinnas.
Kuidas valida randmesidemeid?
- Pikkus. Lühemaid sidemeid on kiirem ümber randme keerata ja need segavad haaret vähem. Pikemad võimaldavad teha rohkem ringe ja annavad tugevama fikseerimise.
- Jäikus. Jäigemad sidemed sobivad raskete surumisharjutuste jaoks, pehmemad mitmekesisemaks treeninguks, kus randmel on vaja rohkem liikuvust.
- Kinnitus. Lai ja tugev takjakinnitus hoiab sideme koormuse all kindlamalt paigal ega avane keset seeriat.
- Laius. Peenikeste randmete puhul võib liiga lai side randme painutamist häirida.
Korduma kippuvad küsimused
Kas randmetugedega peab treenima kogu aeg?
Ei. Fikseerivaid sidemeid kasutatakse tavaliselt rasketes seeriates ja harjutustes, kus randmetele langeb suur koormus. Soojendusel ja kergemates seeriates on kasulik lasta randmetel töötada ilma sidemeteta, et säilitada nende jõud ja liikuvus. Kompressiooni- ja soojendavaid tugesid võib kasutada pikemalt.
Mille poolest erineb sporditugi ortoosist?
Spordiks mõeldud randmetugi on loodud randme toetamiseks treeningu ajal. Ortoos on liigese fikseerimiseks pärast vigastust või teatud terviseseisundite korral, näiteks karpaalkanali sündroomi puhul, ning see tuleks valida koos arstiga. Kui randmes on valu, turse või valu ei taandu, pöördu arsti poole: sporditugi ei asenda diagnoosi ega ravi.
Kuidas randmesidemeid õigesti peale panna ja hooldada, saad lugeda SportFiti abikeskusest. Teised treeninguks mõeldud sidemed ja toed leiad kategooriast Sidemed ja toed.