Küünarnukisidemed

Küünarnukitugi muutub eriti aktuaalseks siis, kui surumisharjutuste raskused suurenevad. Küünarnukk töötab peaaegu igas ülakeha harjutuses: surumistes, rööbaspuudel surumises, triitsepsi sirutustes ja lõuatõmmetes. Tihedalt istuv tugi ümbritseb liigest, aitab hoida selle piirkonda soojana ja annab koormuse all stabiilsema tunde. Selles kategoorias on küünarnukisidemed ja -toed jõutreeninguks, jõutõstmiseks ja CrossFitiks: neopreenist kompressioonvarrukad, elastsed sidemed ja erineva paksuse ning suurusega toed.

Millisteks treeninguteks on küünarnukituge vaja?

Küünarnukitugesid kasutavad kõige sagedamini need, kes treenivad suurte raskustega: jõutõstjad, jõusaalis treenijad ja CrossFiti harrastajad. Neid kasutatakse lamades surumisel, pea kohale surumisel, rööbaspuudel surumisel, triitsepsi harjutustes ja teistes liigutustes, kus küünarnukile langeb suur koormus. Paljud kasutavad küünarnukituge juba soojendusel ja esimestes seeriates, et liigese ümbrus püsiks soe ja mugav.

Milliseid küünarnukitugesid on olemas?

  • Kompressioonvarrukad (elbow sleeves) - tihedad neopreenist varrukad, mis tõmmatakse küünarnuki ümber. Need annavad kompressiooni ja aitavad hoida soojust, kuid võimaldavad kätt painutada. Kõige populaarsem variant jõutreeninguks.
  • Küünarnukisidemed (elbow wraps) - pikad elastsed sidemed, mis keritakse ümber liigese. Need annavad tugevama fikseerimise kui varrukad ja neid kasutatakse peamiselt kõige raskemates seeriates.
  • Takjakinnitusega elastsed toed - lihtsad peale panna ja pinget saab reguleerida. Sobivad funktsionaalseks treeninguks ja mõõduka koormusega harjutusteks.
  • Ortopeedilised toed ja ortoosid - tugevama fikseerimisega tooted taastusraviks ja küünarnukiprobleemide korral. Neid valitakse koos arstiga ning tavaliseks treeninguks need ei ole mõeldud.

Kuidas valida küünarnukituge?

  • Suurus. Eriti oluline varrukate puhul. Liiga lõtv tugi ei püsi korralikult paigal, liiga kitsas võib kätt liigselt suruda. Kasutage tootja suurustabelit.
  • Neopreeni paksus. Õhemad varrukad on paindlikumad ja sobivad mitmekülgseks treeninguks. Paksemad annavad tugevama toe ja hoiavad paremini soojust ning neid valitakse sageli raskemateks baasharjutusteks.
  • Fikseerimise tüüp. Varrukas sobib kasutamiseks pikemalt, side aga üksikuteks rasketeks seeriateks.
  • Võistlusreeglid. Jõutõstmisvõistlustel kontrollige oma föderatsiooni nõudeid, sest lubatud materjal, paksus ja pikkus võivad erineda.

Korduma kippuvad küsimused

Kumb valida: küünarnukivarrukas või side?

Enamiku treeningute jaoks on varrukas mugavam: see pannakse peale üks kord ja seda võib kanda kogu treeningu vältel. Side annab jäigema fikseerimise, kuid see keritakse tavaliselt ümber küünarnuki enne rasket seeriat ja eemaldatakse pärast seda. Mõned sportlased kasutavad mõlemat varianti eri olukordades.

Kas küünarnukitoega võib treenida, kui küünarnukk valutab?

Kui küünarnukk valutab, on paistes või valu ei möödu mõne päevaga, pöörduge arsti poole. Küünarnuki sise- või väliskülje valu võib olla seotud epikondüliidiga ning sel juhul võib vaja minna uuringut ja spetsialisti valitud ortoosi. Sporditugi ei asenda diagnoosi ega ravi.

Küünarnukitoe suuruse valimise ja tiheda varruka pealepaneku juhised leiate SportFiti abikeskusest. Teised treeninguks mõeldud sidemed ja toed leiate kategooriast Sidemed ja toed.